December 15, 2009

Ajalugu: Külm sõda


1. Külma sõja tekkimise põhjused
- Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad)
2. Külma sõja kriiside põhjused, aeg, osalejad ja tulemused (NB tabelis peaks mäletamist mööda olema kuskil lõpu poole aastaarvu viga, aga enam ei mäleta ja ei viitsi üles ka otsida:P)

SÜNDMUS
AEG
OSALEJAD
PÕHJUSED
TULEMUSED
Berliini kriis
1953
NSVL, Ida-Saksamaa
Ida-S tahtis NSVL võimu alt vabaks saada
Suruti maha, '61 Berliini müür, 1000 hukkunut
Korea sõda
1950-1953
P ja L-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL
Kommunistlik P-K tungis L-Ksse; kommun. leviku takistamine
Korea jagati kaheks riigiks, siiani nii
Suessi kriis
1956
Egiptus, NSVL, UK, Pr, Iisrael
Egiptuses riigipööre, Suessi kanali riigistamine
UK ja Pr mõju maailmas vähenenud, NSVL mõju Lähis-Idas suurenes
Ungari ülestõus
1956
Ungari, NSVL
Meeleavaldus Poola toetuseks kasvas vastuhakuks NSVL mõju vastu
Kokkulepe NSVL vägede väljumiseks Budapestist, komm. vastu võitlemise tugevnemine
Kariibi kriis
1956-1962
USA, Kuuba, NSVL
Castro diktatuur, NSVL ja Kuuba head suhted
Raketibaasid likvideeriti, Castro režiim jäi püsima
Vietnami sõda
1964-1976
USA, P ja L-Vietnam, Hiina
P-V ja L-V tülis, USA L-V poolele
USA lahkus 73, Vietnam ühendati komm korra alla
Praha kevad
1968
Tšehhoslovakkia, NSVL
Dubček tahtis inimnäolist sotsialismi, NLKP otsustab veretu ülestõusu maha suruda
Tankid Prahas, vabaduseleek lämmatati, Brežnevi doktriin
Afganistani sõda
1979-1989
Afganistan, NSVL, Pakistan
Valitseva partei vastu alustati vastupanu
NSVL sunnitud lahkuma
3. Külma sõja olemus
- kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine, luuramine, kriisid, propaganda, võistlemine pea igas eluvaldkonnas
4. Külma sõja-aegsed muudatused jõuvahekorras, kaardil, ühiskonnas

  • Üliriigiks sai USA, UK ja Pr mõju maailmas vähenes, teiseks ülijõuks sai NSVL, kelle alla jäid mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid ning suur osa Aasiast


  • Itaalia, UK ja Pr jäid oma kolooniatest ilma, (Briti) Rahvaste Ühendus. Korea jagati kaheks, Vietnam ühendati kommunistliku korra alla. Saksamaa okupatsioonitsoonid: UK, Pr ja USA tsoon Saksamaa Liitvabariik, NSVL pool Saksamaa Demokraatlik Vabariik. NSVL pindala suurenes


  • Külma sõja ajal toimus demokraatia laienemine, massiliikumiste mõju suurenemine erakondade kõrval (eriti ametiühingud), majanduse taastumine ja moderniseerimine lääneriikides, mille tulemusel jõuti heaoluühiskonda. NSV Liidus ja satelliitriikides kommunismi mõjuvõimu laienemine, majandus riigistatud, suur sõjaväestatus, julgeolekuorganitel suur võim, kommunistlikule parteile allutatud kogu elu riigis

5. Détente ehk pingelõdvendus
- 1970ndate alguses hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi kukutamiseks puudub Läänel jõud ning tuleb õppida sellega koos eksisteerima. I alustasid suhete parandamist Euroopa riigid (Pr, idalepingud SLV'ga). Samuti soojenesid USA ja NSVL suhted- võidurelvastumist piiravad lepingud (SRP-1, SRP-2 läbirääkimised). Helsingi protsess- Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine (OSCE). Tagajärg: NSVL tugevdas oma positsiooni Kolmandas maailmas ja üritas jõudude vahekorda maailmas enda kasuks pöörata, kuid Helsingi lõppakt lammutas NSV L seespoolt. Tihedam koostöö lääneriikide ja idabloki vahel õõnestas idablokki ootamatul moel- mõttetult võetud laenud muutsid Kesk- ja Ida-Euroopa Läänest sõltuvaks.


6. Võrdle demokraatia arengut USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja SLV näitel
Riik
Majandus
Sisepoliitika
Välispoliitika
USA
Taastati kiiresti, kiire areng, üliriik
Armee demobiliseeriti kähku, komm. leviku piiramine. Makartism- nõiajaht (50-54), Trumani doktriin
Liidud teiste riikidega- komm. leviku piiramine, Marshalli plaan, pingelõdvendus.
Pr
Vasakpoolne majpol, 60a maj väga edukas, tuumaprogrammi jätk
'44 AV- pahempoolne meeleolu; '46 parlamentaarne vabariik (12a- 22 valitsust); '47 tsentristid; 58 presidentaalne vabariik
Imp lagunemine, '46-54 sõda Indo-Hiinas, 54 Alžeerias vabadusvõitlus Pr vastu; 60 asumaad Aafrikas iseseisvad
UK
60ndail veel suur ülemereturg (hoidis arengut vaos), kasvu pärssisid ka sotsprog ja kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine
40 lõpp asumaad iseseisvad- Briti Rahvaste Ühendus. Säilis kahepartei- süsteem. 45 Leiboristid- vasakpoolsed reformid, riigistamine, sotssüsteemi laiendus. 51 Konservatistid parempoolne poliitika. Q EII
Briti Rahvaste Ühendus- endised asumaad. UK rahvusvahelise tähtsuse langus. Impeeriumi lagunemine
SLV
49 olukord raske, raha kaotanud väärtuse, must turg õitses. Sotsturumaj- hinnad vabad, ettevõtete vaba konkurents. 48 rahareform Saksa mark. Maj kiire areng- ime
Kantsler K. Adenauer- kristlik dem valitsus- radikaalne majreform (sots turumajandus- Erhard). Sakslased ei murdunud häbikoorma all. 60 lõi Saksamaa uue sõjaväe
NATO liikmeks, SDV'd ei tunnustanud ükski riik väljaspool idablokki SLV tugevuse ja autoriteedi tõttu.
7. USA presidendid ja nende poliitika olemus
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise
1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht
1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases.
1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64
1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74.
1974 – Gerald Ford, ilmetu president
1977 – Jimmy Carter, ebakindel president
1981 – Ronald Reagan, majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi.
8. Võrdle 1945-1970 USA ja NSVL juhtide tegevust


9. Sotsialistliku maailmasüsteemi arengu põhitendentsid
1 Moodustati Moskva näpunäidete järgi AV, kus jõuministeeriumid olid kommunistide käes
2 AV tegi mõned populaarsed reformid (maareform, saksa ettevõtete riigistamine)
3 Korraldati valimised- pahempoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommudel juhtpositsioon
4 Sotsdemokraadid ühinesid kommunistidega ühtseks parteiks, teistest alles vaid ühendparteile tingimusteta alluvad
5 Saavutanud võimutäiuse riigistasid kommunistid kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse ning likvideerisid võimaliku opositsiooni partei enda ridades
10. NSVL arenguetapid ja nende iseloomulikud jooned
Arenguetapp
Võimu struktuur
Majandus
Rahvusvah suhted
Ühiskond
Stalinism
Isikukultus, kogu võim Stalinil + lähikondlaste ring, Ladvikus parteikeskkomitee poliitbüroo- võimuvõitlus, võim seemiselt ebakindel
Ressursid tööstuses (eriti sõja). Paberil hea, tegelikult maj kurnatud ja madal elatustase. Vastu läänestumisele
Kesk- ja Ida-Euroopas satelliit- riigid. Maailmaval-lutuskavad. Raudne eesriie isoleeris muust maailmast
Kontroll algul nõrk -> pidev hirm, repressioonid, nälg, terror, GULAG, küüditamised.
Sulaaeg
Liberaliseeriti tsentralistlikku juhtimist, rohkem õigusi liiduvabariikidel
Kosmonautika, seitseaastak 5a asemel (59-65), maj paranemine
Sammud détenteks, suhete normaliseer. Jugoslaaviaga, K- ja I-Es paremad juhid
Vabastati vange, piirati julgeolekuorg võimu. Optimism
Stagnatsioon
Tegelik võim NLKP Keskkomitee I sekretäril (Brežnev), liiduvabariikide õiguste kärpimine
Maj stagneerumine, konkurents USAga, arengu peatumine
Berliini müür '61, Brežnevi doktriin- kohus kaitsta sotsialismi
Improvisatsioonide lõpp, kuid ideed inimõigustest olid juba NSVLs kohal
11. Koloniaalsõltuvusest vabanenud riikide arengutendentsid
1945-90 loodi 98 uut riiki Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Saab alguses Aasias, kus Jaapanis okupeerimise vastu peetud vabadusliikumine kasvas üle lääne kolonialismi vastaseks. „Kolmas maailm“ tähistab neid majanduslikult vaeseid ja sisepoliitiliselt raskustes riike. Külma sõja ajal üritavad I ja II maailm neid ära kasutada. Mitteühinemisliikumine- riigid, kes teatasid, et ei osale I ja II maailma konfliktides ja ajasid iseseisvat poliitikat.
Tribalism (Aafrika) läänemaailma põhimõtted ei sobi RELVAKONFLIKTID
   - muutuvad riigipiirid
hõimusuhete eelisarvestamine VAESUS - sama rahvas jagunes mitme riigi vahel
Maj. Struktuuriline ühekülgsus (L-Am)
KORRUPTSIOON (USA vastasus)
(ametikohtade määramisel) SÕJAVÄELISED RIIGIPÖÖRDED
12. Mõisted
Külm sõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, kusjuures otsest sõjategevust ei toimunud. Üritati oma üleolekut maj, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna
Polariseerumine – maailmas muutus jõudude vahekord, valitsevaks demokraatlik Lääs ja raudse eesriidega kaetud kommunistlik NSVL
Trumani doktriin – '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest.
raudne eesriie“ – idablokki piirav välismaailmaga suhtlemist takistav piki SDV, Rumeenia, Bulgaaria ja Tšehhoslovakkia piire jooksev piir
NATO – aprill '49, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja
VLO - '55 Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSVL sidus oma K- ja I-Euroopa satelliidid endaga. Poola, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania + NSVL
VMN – jaanuar '49, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. NSVL endast sõltuvate riikidega vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tiheneval koostööle
EL – '52 Euroopa Söe- ja Teraseühendus- Pr, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland. Majanduslikku koostööd edendav ühendus. Praegu Euroopa Liit.
Hiina kodusõda – '46-'49, Kirde ja P-H alustasid ülejäänud ala valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei vastu, algul teine juhtis, alates '47 kommunistid (agraarreform), '48 vallutasid suurema osa Hiinast. 1.10.1949 – Hiina Rahvavabariik
Hallsteini doktriin –
Adenauer, Konrad – SLV kantsler, aktiivne antifašist, tema juhtimisel sai SLVst NATO liige, samuti keeldus tunnustamast SDVd. Traditsiooniliste kodanlike väärtuste kehastaja. Läks erru '66
Brandt –
Berliini müür – 13.08.1961 Hruštšovi otsusel sulgeda idasakslaste valgumistee läände. Ehitati pmst üleöö, hiljem tugevdati, lisati lai tõkkeriba, millele tunginud inimene hoiatuseta maha lasti
CSCE –
SLV – Saksamaa Liitvabariik. '49 põhiseadus- UK, USA, PR tsoon, kantsler Adenauer. Saksa majandusime. Tänu SLV autoriteedile ei tunnustatud SDV'd väljaspool idablokki riigina.
SDV – Saksamaa Demokraatlik Vabariik. '49 NSVL poolt välja kuulutatud, NSVL satelliitriik. SDV ja SLV vahel Berliini müür (1961)
Sotsialismileer – moodustavad kokku sotsialismimaad, v.a. Jugoslaavia
Sotsialismimaad – alates 50ndatest. Siia kuulub NSVL, Poola, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, välja jääb Jugoslaavia, kellel NSVLga konflikt (eristub teistest sots maadest)
sotsialistlik sõprusühendus – sotsriikide ühendus peale NSVL konflikti Hiina Rahvavabariigiga. Siia ei kuulu Albaania, Jugoslaavia ja Hiina Rahvavabariik.
sotsialistliku orientatsiooniga riigid - riigid, mis apelleerivad sotsialistlike riikide toetusele. Sageli egoistlikud plaanid, ei ole midagi püsivat. Kongo DV, Etioopia, Afganistan.
Idablokk – VLO liikmed, NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia
stagnatsioon – seis arengus, majandus ja ühiskond tammuvad ühe koha peal. Brežnevi ajal
sula – Hruštšovi ajal, kui hakkasid liikuma liberaalsemad ideed ning terrorit vähendati
stalinism – isikukultus, Stalini ideede järgimine, maailmavallutuskavad, repressioonid, terror
kolmas maailm – majanduslikult vaesed ja sisepoliitilistes raskuste riigid, keda üritasid I ja II maailm külma sõja ajal ära kasutada. Praegu kõik, kes ei kuulu I maailma.
koloonia – asumaa, maa-ala väljaspool emamaa territooriumi, mis on sõltuv emamaast ja mis on emamaale nii tooraineladu kui ka turg
tribalism – Aafrika asumaades iseseisvumise järel demokraatia asemel kinnistunud olukord, kus eelisarvestati hõimusuhteid
Mao Zedong – Suur Tüürimees, Hiina Rahvavabariigi diktaator, kes viis ellu mõttetuid sotseksperimente. Isikukultus
suur hüpe – 58-59 HRVs; eesmärk: 5a plaan 1a, 25a plaan 5a, supervõimuni jõudmine; tunnused: arutu majandamine- 7mln kasutut sulatusahju, lindude hävitamine-kahjurid-kahjum; tagajärg: nälg, Tiibeti rahvaülestõus ja selle verine mahasurumine
kultuurirevolutsioon – 66, eesmärk: Mao Zedongi isiksuse esiletõstmine, kunsti ja kultuuri uutmine, tunnused: ohjeldamatu Zedongi isikukultus, kloostrite, koolide, raamatute, kunsti hävitamine, kirjanikud-kunstnikud-koonduslaagritesse; tagajärg: Mao Zedongi pealesurutud isikukultus





No comments: